Partisipante 2016
Partisipantes 2015
Lidia Correia dos Santos ho idade tinan 24 hanesan pesoal saude husi Bidau Massau, Dili no sai hanesan ema dahuluk ne’ebé simu bolsa estudu MBM iha 2015. Hafoin remata husi eskola sekundaria, Lidia hahú servisu iha Klinika Bairo-Pite no servisu atu trata ema ho malnutrisaun iha tinan tolu liu ba. Ho ninia kapasidade nu’udar pesoal saude, nia servisu besik liu ho inan sira no sira nia oan, halo asesmetu ba labarik sira no asegura katak sira bele hetan sira nia nesesidade ba nutrisaun.
Nia mós tau matan ba pasiente sira ne’ebé hela iha uma no hanorin inan aman sira kona-ba nutrisaun ne’ebé diak. Lidia hahú gosta ba programa Matadalan ba Malu bainhira nia buka hela oportunidade atu hadia ninia Ingles. Ho dezenvolvimentu ba ninia abilidade nia hakarak atu bele estuda iha nasaun sira ne’ebé ko’alia lian Ingles atu nia bele fila ba Dili no bele fó benefisiu ba operasaun iha Klinika Bairo-Pite.
Paulina da Costa Quintão is a 29-year-old reporter from Viqueque municipality and was the second MBM scholarship recipient for 2015. After graduating from high school, Paulina began working as a journalist at the Dili Weekly (TDW) newspaper in 2011 – the only bilingual news publication in Timor-Leste (English & Tetum). Paulina’s journalistic work focuses on gender, health, education and youth issues.
Paulina decided to apply for a scholarship to study at RMIT English Worldwide in Melbourne, after a friend had told her about the Matadalan Ba Malu program. Having completed the 10-week program and returning to Timor-Leste, Paulina feels that she is much more confident with her English-speaking skills, and in her ability to communicate with and interview people (such development partners and donors) while working as a journalist at The Dili Weekly. Paulina considers her experience studying English as a big step for her career, in that it will open up further opportunities and avenues for professional development in the future.
Participantes 2014
Hasoru malu ho Teresa Pereira no Luisa Marcal, benefisiairius bolsa estudu Matadalan ba Malu 2014. Suporta husi RMIT English Worldwide no The Centre for Global Research bolsa estudu ne’e aloka ba lideransa feto proaktvu ne’ebé hakarak dezenvolve abilidade atu fó kbi’it ba sira atu tulun sira nia komunidade. Partisipante sira hetan oportunidade aprendizajen intensivu ne’ebé kombina treinamentu Inglés ho kualidade as no esperiénsia atu troka kultura ba malu iha Melbourne, Austrália. Benefisiariu rua ne’e hetan posisaun nivel senior iha organizasaun ne’ebé tulun feto sira ne’ebé vulneravel no desvantajen bainhira fila mai iha Timor-Leste no sira hadomi duni buat ne’ebé sira hala’o.
Teresa no Luisa senti katak koñesimentu ne’ebé sira sei hetan husi programa ne’e sei dezenvolve sira nia konfiansa komunikasaun iha Inglés no mos kontekstu kruza kultural. Sira sujere katak importante tamba sira bele kompete ba aplikasaun fundus, komunika ho stakeholders, fasilita no halo negosiasaun aktividade dezenvolvimentu lokál no halo identifikasaun oportunidade no tulun ba sira nia organizasaun no komunidade. Feto nain rua ne’e estuda ho badinas hori kedas sira to’o iha Melbourne no hare katak esperiénsia ne’e iha dezafiu no benefisiu balu. Ami laiha duvida katak sira sei fila fali mai iha sira nia uma ho konfinasa no koñesimentu ne’ebé sira hetan atu kontinua ba sira nia esforsu ne’ebé nakonu ho inspirasaun.
Teresa (iha foto kraik liman lós) mak Diretora Fundador ba Centru Feto Haburas Dezenvolvimento (CFHD) iha Baucau, Timor Leste no hanesan inan ne’ebé nakonu ho orgulho ba oan mane nain tolu. Teresa harii ninia organizasaun iha tinan 2011, loke ninia odamatan ba feto vulneravel sira iha munisipio Baukau hanesan refujiadu no sai hanesan fatin ba sira atu aksesu oportunidade atu hadia sira nia moris. Teresa hetan inspirasaun atu loke sentru ne’e hafoin hare feto sira iha ninia komunidade lahetan oportunidade no sai vítma ba violénsia. Liu husi ninia servisu nia hakarak atu muda komunidade nia mentalidade ho dalan fó korajen ba sira atu tulun no involve feto sira barak liu tan.
Luisa (iha foto kraik liman karuk) nu’udar inan ida, abo feto, parteira ida-ne’ebé ho qualidade no nu’udar membru fundador ba PRADET (Psychosocial Recovery and Development in East Timor) ne’ebé fó asisténsia psychosocial ba ema sira ne’ebé hetan trauma, moras mental, no problema psychosocial sira seluk iha Timor-Leste. Nia maka responsavelhalo koordenasaun ba PRADET ninia programa iha munisipio tolu iha Timor-Leste hori tinan 2002 hodi harii no maneja Fatin Hakmatek (Safe House) atu tulun vítma sira husi violénsia doméstika liu husi tratamentu, fó konselu, rehabilitasaun, asisténsia ba prosesu judisial no kestaun lagal sira. Luiza asume papel importante iha dezenvolvimentu PRADET no ninia tulun ba feto vulneravel sira iha Timor-Leste tomak.
Iha Abril 2014 Teresa ho Luisa partisipa iha panel diskusaun iha Universidade RMIT kona-ba Domestic Violence in Timor-Leste, no sira nia powerpoints bele download liu husi klik iha foto iha kraik ne’e.
Iha inisiu 2013, Matadalan ba Malu, simu feto Timor-oan nain tolu atu estuda iha English Worldwide; Aguida Mendonca, Ana (Noy) Guterres ho Juvita Pereira. Maske mai husi orijen ne’ebé lahanesan, feto nain tolu ne’e mai ho motivasaun ne’ebé hanesan bainhira aplika ba bolsa estudu ida-ne’e, liu-liu atu hetan esperiénsia, koñesimentu no abilidade foun ne’ebé sei hasa’e sira nia kapasidade atu kontribui ba dezenvolvimentu ba sira nia komunidade. Ba partisipantes 2013, benefisiu husi programa ne’e barak liu hanesan mós ho tinan sira uluk, liu-liu ba dezenvolvimentu fiar-an no abilidade foun iha komunikasaun hanesan Ana Guteres haktuir tuir mai ne’e:
Hau nia treinamentu Inglés iha RMIT English Worldwide fó ona oportunidade mai hau atu hadia hau nia Inglés nune’e halo hau kontenti tebes. Ida-ne’e fó benefisiu mai hau ho dalan barak. Uluk liu, hau hetan konfiansa atu pratika Inglés no agora azuda ona hau nia kolega no labarik sira ne’ebé hela besik hau atu hadia mós sira nia Ingles. Agora ne’e hau mós hakarak kontinua estuda atu hasa’i master no hau fiar katak hau iha abilidade atu halo ida-ne’e. Feto Timor bele halo buat diak ho sira nia edukasaun sekarik sia iha oportunidade no hakarak atu estuda. Husi hau nia esperiénsia ida-ne’e hau hakarak feto Timor atu aksesu ba edukasaun. Dadaun ne’e hau remata ona hau nia grau dahuluk iha Timor no hau antusiasmu tebes ba hau nia estudu oin-mai no buat ne’ebé hau bele fahe ba ema seluk. – Ana (Noy).
Hanesan nasaun ne’ebé sei sofre barak husi funu nia hahalok no kia’ak no mukit, feto sira ne’ebé partisipa iha programa ne’e hare ida-ne’e hanesan oportunidade ida-ne’ebé uniku atu bele halo mudansa signifikante iha sira nia komunidade ne’ebé sira servisu no moris ba. Nu’udar ezemplu, Aguida servisu iha área rural no foho iha Ainaro no servisu hanesan parte ba guvernu nune’e mós ba rejime komunitariu oioin.
Hau kontenti tebes tamba hetan oportunidade ida-ne’e, tamba ida-ne’e reprezenta hau nia suksesu bo’ot iha hau nia moris. Agora hau fial mai ona iha Timor-Leste no hau hakarak tebes atu dedika hau nia an atu halo buat diak ba hau nia moris, hau nia familia no ema hotu, liu-liu foin sa’e sira, nu’udar hau niakontribuisaun ida atu dezenvolve hau nia nasaun. Dadaun ne’e, hau koko atu implmenta buat hotu ne’ebé hau hetan liu husi esperiénsia bainhira hau estuda iha Austrália. Agora hau fila fali ba hau nia servisu ihaDiresaun Nasionál ba Meiu Ambiente nu’udar Asistente teknikal ba ambiente. Abilidade ne’ebé hau hetan ne’e azuda tebes hau nia servisu loron-loron, tamba bele azuda hau hodi halo komunikasaun ho fiar an ho hau nia advisor no treinador sira ne’ebé mai husi nasaun seluk - Aguida.
Ba Juvita, ho ninia ambisaun atu tama ba profisaun legal atu sai jusi iha Timor-leste, esperiénsia iha Austrália hanorin nia buat barak ba komprensaun ba pasu sira ne’ebé nia presiza halo atu hatan ba ninia ambisaun, nune’e mós dezenvolve ninia abilidade lingua tamba presiza ba ninia servisu iha futuru.
….Liu husi oportunidade tomak, agora hau senti fiar an liu bainhira halo servisu hoe ma foun…. Lingua mak sai hanesan buat importante tebes bah au nia kareira foun agora, tamba hau nia ambisaun mak hau hakarak sai jusi, iha prosedur barak ne’ebé ita tenke kompleta se ita hakarak sai juis ida no lingua sai hanesan parte imprtonte ida ba ida-ne’e…. nune’e, esperiénsia hirak ne’e dudu hau atu estuda makas agora no hau fiar an tebes atu hatete katak hau nia esperiénsia iha Austrália sei lori buat diak no kontenti iha kreira oin-mai ne’ebé signifika hau sei atinji hau nia mehi (atu sai hanesan juis ida no estuda iha rai liur). - Juvita.
Feto nain tolu ne’e konta tuir benefisiu pesoal no professional husi oportunidade bolsa estudu ne’ebé oferese husi RMIT English Worldwide, nune’e mós oinsa sira foti ona lisaun no aprosimasaun Inglés ba edukasaun bainhira sira fila fali ba sira-nia komunidade. Feto sira ne’e kontaktu nafatin ho MBM no azuda ona hodi fó konselu no idea ba dezenvolvimentu programa iha futuru.
Testimonia husi partisipantes sira uluk
Hau kontenti los ho kursu ida-ne’e tamba systema hanorin diak tebes no klaru liu hau mos aprende barak kona-ba oinsa atu komunika ho respeitu iha kutura Australiano nian, ne’ebé importante tebes bah au nia servisu tamba hau servisu ho Australiano no ema husi nasaun sira seluk iha Timor-Leste. Topiku balu ne’ebé hato’o husi mestri sira mos iha ligasaun direitamente ho hau niavida professional (hau servisu hanesan peskizador), hanesan oinsa atu halo orariu no hakerek CV. To ‘o ohin loron hau sei senti katak hau hetan benefisiu husi hau nia tempu hamutuk ho REW.
Carmenesa Moniz Noronha
Agora hau bele produs material eskrita ho standar ne’ebé diak no dezenvolve ona stratejia foun atu kontinua hadia hau nia abilidade lingua Ingles ne’ebé hasae hau nia abilidade intervista ba staff internasional sira, anayza no hakerek relatóriu, abilidade esensial hotu-hotu ba hau nia posisaun nu’udar CEO interinu iha Fundasaun Alola. Oportunidade ne’ebé hau hetan hosi REW-RMIT tulun ona hau hodi hasa’e hau nia abilidade ko’alia no hakerek Ingles. Liu-liu iha nivel Pre-intermediate, hau aprende Ingles kona-ba objetivu akademika, ne’ebé foka ba aumenta hau nia strutura hakerek.
Teresa Verdial de Araujo (Alita)
Iha Julho 2008 hau hetan oportunidade husi RMIT atu tuir kursu Ingles iha universidade RMIT durante semana 5. Hau kontenti tebes estuda iha RMIT tamba ninia systema edukasaun organiza ho diak nomos mestri hotu-hotu laran diak no azuda tebes. Hakerek no ko’alia mak materai ne’ebé interesante tebes ba hau, tamba ne’e importante bah au atu komunika hoe ma seluk liu-liu ema husi nasaun seluk.
Nuni Maria Nobre
Iha Fevreiru to’o inisiu Marsu 2007, hau hetan oportunidade ba estuda iha Universidade RMIT durante semana 5. Hau nia komprensaun ba kursu ida-ne’e fó valor tebes ba nasaun sira ne’ebé foin dezenvolve. Tamba liu husi oportunidade ida-ne’e foinsa’e sir abele hasa’e sira nia abilidade no esperiénsia diak ne’ebé sira hetan husi rai liur bele tulun ba futuru nabilan iha Timor-Leste bainhira sira fial mai iha Timor-Leste. Maski ho tempu ne’ebé badak estuda Ingles hau espera katak sei iha biban barak ba Timor oan sira seluk atu hola parte.
Joana Belo da Costa
Hau hakarak hato’o obrigada barak ba oportunidade ne’ebé ita fó mai hau iha 2007, atu tuir kursu Ingles iha Universidade RMIT iha Melbourne, Austrália. Hau kontenti tebes agora hau bele uza lingua ida-ne’e atu ko’alia ho ema seluk husi nasaun seluk. Nune’e kursu ne’e azuda tebes hau.
Martinha da Afonso
Back to Matadalan ba Malu